Nisu väetamise õige ajastamine

Et toitainete omastamine taimede poolt oleks kõige efektiivsem ja mõju saagikusele suurim, kuid väetamise mõju keskkonnale minimaalne, on oluline väetamine õigesti ajastada. Väetamise aeg peab langema kokku ajaga, mil arenevad taimed vajavad toitaineid kõige enam.

Toitainete omastamise kõrgaeg on aktiivse vegetatiivse kasvu ajal, mil taimed vajavad suuremas koguses nii makroelemente (lämmastik, fosfor, kaalium) kui ka teiseseid toiteelemente (magneesium, kaltsium, väävel). Siiski ei tohi unustada, et mikroelementide puudusel võib olla saagile väga kahjulik mõju. 

Saak t/ha Saagi komponendid
10 420 viljapead/m
48 tera/viljapeas
50 mg/tera
15%-lise niiskussisalduse juures
8 336 viljapead/m
48 tera/viljapeas
50 mg/tera
15%-lise niiskussisalduse juures
6 252 viljapead/m
48 tera/viljapeas
50 mg/tera
15%-lise niiskussisalduse juures

Allikas: Potash and Phosphate Institute


Kui väetamine ei toimu vastavuses taime tegeliku toitainete vajadusega (toimub liigväetamine), on oht, et osa toitaineid leostub, lendub või uhutakse ära vihmaveega.


Eesmärgiks olevad nisu saagikomponendid

Kasvu- ja arengueesmärgid  
 Külvist tärkamiseni 150oC = 11 päeva septembris
= 15 päeva oktoobris 
= 26 päeva novembris 
 Edukas talvitumine

* 260 taime/m2
* Ca 70% külvatud seemnetest

 Võrsumismuster

1020 võrset/m2 (8. aprill)

 Säilinud produktiivvõrsed  45% (460/m2)

Allikas: Yara

 

Mikroelementide tähtsus ja nende mõju saagile

  TERASAAK
Asukoht   DTPA -Zn   +Zn Tõus tänu tsingile (Zn) 
     (t ha-1)    (%)
 Konya (keskpaik)  0,13  2,8  5,9 111 
 Konya (Comkli)  0,11  0,2  1,4  600
 Eskisehir  0,15  2,5  3,3  32
 Sararyonu (Cesmelisebil)  0,25  1,1  2,3  109
 Sararyonu (Gozlu)  0,38  1,1  1,5  36
 Cumra  0,64  5,4  5,6  4
 Keskmine  0,28  2,2  3,3  53

Allikas: Cakmak et al. 1996, plant and soil

 

Talinisu

Kõrsumine

Kui algab taimede kevadine kasv (6-7 kuud peale külvi), kasvab biomassi suurenedes ka taimede vajadus erinevate toitainete järele. Nõudlus lämmastiku, fosfori, kaaliumi ja väävli järele on kõrge ning selle rahuldamiseks on vajalik mitu lisaväetamist. Nii kiire kasvu ja arengu perioodil on suurem ka mikroelementide omastamine ja võib esineda mikroelementide puudust, seetõttu on vajalik leheväetamine (YaraVita leheväetised). Mangaan, tsink, vask ja magneesium on vajalikud kogu selle perioodi jooksul.

Väetise ajastamine

Terade täitumine

Küpsusfaasis, mil toimub terade moodustumine ja täitumine, on oluline, et terve ja roheline lehestik varustaks moodustuvaid teri fotosünteesi abil pidevalt vajalike ainetega. Väetamisega saab moodustuvate ja ellujäävate terade arvu tõsta. Vajalik lämmastiku sisaldus lehes peab säilima kogu õitsemisperioodi vältel ning saagikuse tõstmiseks võib osutuda vajalikuks lisaväetamine fosfori, magneesiumi ja booriga.

Suvinisu

Lehe areng /võrsumine

Suvinisu kasvuperiood on oluliselt lühem ja seetõttu ei kesta ka lehe arengu / võrsumise periood nii pikalt. Suvinisul areneb enne kõrumisfaasi jõudmist kuni 8-9 lehte ning 3-4 võrset . Seetõttu on varajane väetamine taimede varajase arengu kiirendamiseks ja päikesekiirgust püüdva lehestiku kasvatamiseks väga oluline. Kuu aja jooksul peale külvi tagavad lämmastik, fosfor, kaalium ja väävel terve ja jõulise taimestiku. Need toitained võib anda nii külvi alla (kombikülv) kui ka laotatuna külvi ajal.

Kõrsumine

Taimede kasvu edenedes ja biomassi suurenedes kasvab ka nende vajadus erinevate toitainete järele. Nõudlus lämmastiku, fosfori, kaaliumi ja väävli järele on kõrge ning selle rahuldamiseks on vajalik lisaväetamine. Nii kiire kasvu perioodil võib esineda ka mikroelementide puudust, seetõttu peaks andma ka leheväetamisi.

Terade täitumine

Küpsusfaasis, mil toimub terade moodustumine ja täitumine, on oluline, et terve ja roheline lehestik varustaks moodustuvaid teri fotosünteesi abil pidevalt vajalike ainetega. Väetamisega saab moodustuvate ja ellujäävate terade arvu tõsta. Vajalik lämmastiku sisaldus lehes peab säilima kogu õitsemisperioodi vältel ning saagikuse tõstmiseks võib osutuda vajalikuks lisaväetamine fosfori, magneesiumi ja booriga.

Suvinisu kasvuhooaeg kestab 90-120 päeva, seevastu talinisu puhul 190-210 päeva.

Millised omadused nisu iseloomustavad?

Siit leiad üldist infot nisu, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.