Rapsisaagi kvaliteedi mõjutamine

Rapsi kvaliteedieesmärgid sõltuvad lõpptarbija poolt nõutavatest tingimustest. Peamised näitajad, millega tuleks arvestada, on glükosinolaatide ning õlisisaldus. Väetamine mõjutab mõlemat näitajat ning et saavutada vajalik eesmärk, tuleb rakendada tasakaalustatud väetamisstrateegiat. Rapsist saadava õli kasutus sõltub nimetatud näitajatest, lisaks on oluline eruukhappe sisaldus.

Rapsi kasutatakse järgmistes valdkondades:

  • Õli saamiseks inimeste tarbeks
  • Taastuva tooraine saamiseks keemiatööstuste tarbeks
  • Taastuvenergia tootmiseks biokütusena
  • Kõrge energia- ja proteiinisisaldusega loomasöödana koogi või jahu kujul
  • Vahekultuurina haljasväetiseks või silukultuurina

Varem peeti rapsiõli inimestele toiduna sobimatuks, sest tänu eruukhapete sisaldusesele oli sel mõru maitse. Sordiaretuse käigus on eruukhapete sisaldust vähendatud 40%-lt 0%-ni, samas kui polüküllastumata rasvhapete – linoolhappe ja linoleenhappe -osakaal kogu rasvhapete kogusest on tõusnud vastavalt 15%-lt 20%-le ning 8%-lt 12%-le.

Võrreldes teiste taimsete õlidega on küllastunud rasvhapete osakaal kogu rasvhapete kogusest madalaim (6-8%), lisaks on rapsiõli rikas taimsete steroolide poolest. Suur osakaal on monoküllastumata rasvhapetel -58 – 60%. Sel on piisav linoolhappe (20-26%) ning linoleenhappe (10%) sisaldus, kusjuures viimaste omavaheline osakaal on samuti igati sobiv (2,5:1).

Rapsiõli sisaldab piisaval hulgal tokoferooli ehk E-vitamiini. Allolev tabel võrdleb selle sisaldust erinevates õlikultuurides.


Õlikultuur
Tokoferooli sisaldus õlis (mg/kg)
Alfa Beeta Gamma Delta
Sojauba 116 34 737 274
Raps 192 - 431 40
Päevalill 608 17 11 -
Oliiv 93 - 7,3 -