Lämmastiku tähtsus kartulikasvatuses

Lämmastik on kartulitaimedele nö. kütus, mis on vajalik tamede kasvuks ja tagab suure saagi. Lämmastik tagab ka lehtede kasvuks vajaliku optimaalse fotosünteesi.

Lämmastiku andmine koos kartuli mahapanekuga edendab taimede varajast kasvu ja tõstab kuivainesisaldust. Peale seda tuleks lämmastikku anda jaotatult, et vähendada võimalikku leostumist – esimene kord peale mahapanekut, teine kord taimede kokkukasvamisel kartulivagudes ning puhmiku moodustumise ajal. Õitsemise ja mugulate kasvu ajal antud lämmastik pikendab mugulate kasvamisperioodi ehk aitab kasvatada suuremad mugulad. Liigse vegetatiivse kasvu ärahoidmiseks ei tohiks lämmastikuga aga liialdada.

Lämmastik stimuleerib kasvu ning tagab suure saagi. Seda on vaja korraliku lehestiku moodustamiseks ning mugula kasvuks ja saagi suurendamiseks. Lämmastik tagab optimaalse fotosünteesi lehtedes.

Lämmastiku andmine taimede varases kasvufaasis aitab kasvatada üleüldist suurt lehemassi. Hilisemates kasvufaasides aitab lämmastik rohelist lehemassi säilitada ning saaki suurendada.

Parasvöötmes põhjustab lämmastiku liigne kasutamine hilisemates kasvufaasides taime vegetatiivset kasvu ilma, et saak saaks küpsuseni jõuda. See võib vähendada kartuli tärklisesisaldust ning kogu saagi kvaliteet võib väheneda.

Lämmastikuga liigväetamine hilisemas kasvufaasis võib vähendada ka kuivainesisaldust, mõjutades saagi kvaliteeti.

Kui vajalik on suures koguses lämmastiku andmine, annab jaotatud lämmastikväetamine eelised. Katsetes, kus lämmastiku andmine toimus jaotatult kolmes osas, oli saak võrreldes ühekordse väetamisega 12% suurem.

Umbes 60% kogu lämmastikust kasutatakse enne mugulate moodustumist, seega tuleks pealtväetamisel anda 2/3 kogu lämmastiku kogusest. Ülejaanud 1/3 tuleks anda mugulate moodustumise ajal või mitme lehekaudse väetamisena koos kartuli lehemädaniku tõrjega.

Üldised juhised lämmastikväetamiseks

Kasutatav lämmastikväetise kogus sõltub ajast, kui pikalt kogu taim vajab hooldust ning sellest, kui suur osa lämmastikust potentsiaalselt võib mullas leostuda. Optimaalne lämmastiku kogus sõltub nii mulla tüübist kui eelkultuuridest.

Kui suurte (>300 kg/ha) lämmastiku koguste andmisel on märgata anomaaliaid või mitteoodatavat tulemust, tuleks kontrollida toitainete lahustumise häiretest põhjustatud võimalikku toitainete kadu mullas.

Kartul on mahapanekul väga tundlik NPK suhtes. Tuleb leida tasakaal toiteainete kasutamisel - näiteks magneesiumi ja väävli kasutamine samaaegselt paneb tulevasele kartulisaagile hea aluse. Liigse lämmastiku kasutamine võib viia ülemäärase vegetatiivse kasvuni mugulate moodustumise arvelt.

Lämmastikupuudus kartulil

Lämmastikupuuduse korral on kartuli lehed kahvatud kollakad/rohelised, väikesed ja kuivavad enneaegselt. Taim on kängus kasvuga ning õhukeste väheldaste vartega. Saagikus on madal ja mugulaid moodustub vähe.

Toiteelementide mõju kartulile ja puudushaigused

Igal taimetoiteelemendil on kartuli väetamisel oluline mõju. Vali altpoolt toiteelement ning saad rohkem teada selle mõju ning vastava puudushaiguse kohta.

Vaata kõiki

Millised omadused iseloomustavad kartulit?

Siit leiad üldist infot kartuli, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.

Agronoomilised põhitõed

Kartulid kasvatavad alla kiulise juurestiku, mis on parimal juhul kuni 60 cm pikk. Seega on kartul madala juurestikuga kultuur, võrreldes näiteks teraviljaga, mis võib kasvada isegi kuni 120 cm sügavusele. Selle tulemusena on kartulid tihtipeale võimetud ära kasutama niiskust ja...

Kartuli tüübid

Maailmas on suur hulk erinevaid kartuli liike, ligilähedaselt 85 perekonda ja ligi 3000 liiki. Kuigi enamike sortide mugulad on kas valged või kollased ning heleda koorega, võib esineda väga laias variatsioonis teisi värvitoone.

Kartuli kasvufaasid ja toitainete vajadus

Kartuli toitainete vajadus ja tähtsus kartuli erinevates kasvufaasides on erinev. Uuri, millistes kasvufaasides on kindlad toitained eriti olulised ja miks.

Lämmastiku tähtsus kartulikasvatuses

Lämmastik on kartulitaimedele nö. kütus, mis on vajalik tamede kasvuks ja tagab suure saagi. Lämmastik tagab ka lehtede kasvuks vajaliku optimaalse fotosünteesi. Lämmastiku andmine koos kartuli mahapanekuga edendab taimede varajast kasvu ja tõstab kuivainesisaldust.

Fosfori tähtsus kartulikasvatuses

Fosfor varustab taime energiaga ioonide omastamiseks ja transpordiks. Kartuli varajases kasvufaasis on fosfor vajalik juurte ja võrsete moodustumiseks. Fosforväetamine koos kartuli mahapanekuga või enne mugulate moodustmist suurendab mugulate arvu, parandab taimede kasvu ja tõstab kuivainesisaldust.

Kaaliumi tähtsus kartulikasvatuses

Paljudes riikides pole enam võimalik lihtsast kartulikasvatusest saadavat saaki üldturul müüa. Täna peab pakutav saak vastama rangetele, lõpptarbija seatud kvaliteedi kriteeriumitele ning kartulikasvatajad ise arvestama võimalike rahatrahvidega või halvimal juhul saagi tagasilükkamisega.

Väävli tähtsus kartulikasvatuses

Väävliga väetamine vähendab kartuli nakatumist harilikku- ning süvikkärna, samuti aitab see taimel moodustada rohkem mugulaid. Kartul vajab saagi moodustamiseks väävlit sama palju kui magneesiumi. Kui kasutatakse kaaliumsulfaati, on saadud väävli varu tavaliselt piisav.

Magneesiumi tähtsus kartulikasvatuses

Magneesiumil on keskne roll fotosünteesis, kuna see on iga molekuli klorofülli keskmes. Samuti on magneesium kaasatud teistesse eri etappidesse nagu suhkru ja valgu tootmine ning suhkrute trantsport lehtedest mugulatesse sahharoosi kujul.

Kaltsiumi tähtsus kartulikasvatuses

Kaltsium on võtmeelement raku seintes, aidates ehitada tugevat rakuseina struktuuri ja kindlustada raku stabiilsust. Mugulasisesed häired, näiteks sisemine rooste (IRS) või sisemine pruunisus (IBS), vähenevad korraliku kaltsiumiga varustatuse korral.

Mangaani tähtsus kartulikasvatuses

Varastes kasvufaasides vähendab mangaaniga väetamine hilisemat nakatumist harilikku kärna ja hõbekärna. Mugulate moodustumise ajal antud mangaan tagab tugevama koore.

Boori tähtsus kartulikasvatuses

Booril on kartulile suur mõju. See toiteelement tagab terve, korraliku koore, vähendab sisemise rooste esinemist ning parandab taimede stressitaluvust, eriti põuatingimuste suhtes. Boori antakse kartulile kartulivagude kokkukasvamise ja puhmiku moodustumise ajal ja/või mugulate moodustumise ajal.

Tsingi tähtsus kartulikasvatuses

Tsink on oma toimelt sarnane mangaanile ja magneesiumile - seda seotakse ensümaatilistes protsessides. Seega on tsink oluline, et kaitsta taimi proteiinide denatureerimise (valkude omaduste muutumise) eest. Koos kartuli mahapanekuga antud tsink vähendab hilisemat nakatumist harilikku kärna ja hõbekärna.

Vase tähtsus kartulikasvatuses

Vask aitab hoida lehed terved ja tugevad ning tõstab saagikust. Vasepuudus on haruldane, kuid võib siiski esineda väga happelistel muldadel, mille pH on 4,0 ja alla selle.

Raua tähtsus kartulikasvatuses

Raual on täita oma osa taime hingamises, samuti osaleb raud elektronide ülekandes ning fotosünteesi protsessis. Kartuli rauavaegust esineb harva, sedagi peamiselt kaltsiumirikastel, kõrge pH-ga muldadel, mis fikseerivad rauda ja piiravad selle kättesaadavust taimedele.

Molübdeeni tähtsus kartulikasvatuses

Molübdeeni vajavad taimed väga väikestes kogustes. Selle peamine roll on osalemine nitraadi metabolismis, mis on taimedele põhiline kättesaadav lämmastiku vorm. Seetõttu võib molübdeenipuudus olla visuaalselt sarnane lämmastikupuudusega.

Kokkuvõte kartuli toitainete vajadusest

Õige ja tasakaalustatud makro- ja mikroelementide vahekord on oluline, et saavutada kartulikasvatuses parim võimalik tulemus. Toitainete omastamine varieerub sõltuvalt kultuuri kasvufaasist.

Mulla- ja leheanalüüsid

Enne kartuli mahapanekut tehakse mullaanalüüsid, et selgitada välja fosfori, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja väävli andmise vajadus. Rakupõhine analüüs (varre või lehe kohta) võetakse kasvuperioodil, sest see annab täpsema tulemuse toiteainete olukorrast taimes.

Kartuli väetamine

Toiteaineid tuleb kartulile anda nii täpselt kui võimalik, kas siis enne või sel ajal, mil taimed neid kõige enam vajavad. Väetamise ebaõnnestumisel võib saagi kvaliteet halveneda ja saagikust vähendada.

Nõuded kartuli turustamisele

Kartuli tootmine maailmas

Terves maailmas toodetakse igal aastal ligikaudu 341 miljonit tonni kartulit, umbes 20 miljonil hektaril. Suurim tootja on Hiina , kus igal aastal toodetakse 66 kuni 71 miljonit tonni kartulit. Teised suurimad tootjad on Venemaa, India, Poola, USA, Ukraina, Saksamaa, Holland ja Valgevene.