Raps on kasumlik kultuur, mille tähtsus kasvab ning mis võtab enda alla üha suurema kasvupinna. See on hea kultuur viljavaheldusse, suurepärane eelkultuur ning sobib kasvatamiseks vähemviljakatel muldadel, samuti pärast eelvilju nagu talinisu, mille puhul külviaeg on hilisem. Rapsi saagikus on tõusuteel, olles kuni 6 t/ha. Tänu sügavale juurestikule ning pärast saaki põllule jäävale kuivainele jäävad rapsist pärast koristust põllule kõrge lämmastikusisaldusega koristusjäägid.
Yara teadmised rapsist aitavad teil saavutada suuremaid saake
Fakte rapsist
Aastatel 1975-2007 on rapsi tootmine maailmas kuuekordistunud. Täna kasvatatakse rapsi nii loomasöödaks, taimse õli tootmiseks inimestele kui ka biokütuse saamiseks. Biodiisli tootmine rapsist on alates 2002. aastast järjepidevalt kasvanud nii Euroopa Liidus kui USA-s, ulatudes 2006. aastal 6 miljoni tonnini aastas. Enamus rapsi tootmisest on koondunud parasvöötmesse, erandiks on India.
Rapsi saak
Rapsi saagikomponentideks on taimede arv pinnaühikul, kõtrade arv taimel, seemnete arv kõtrades ning seemne kaal. Maksimaalse saagi saamiseks on vajalik läbimõeldud viljelusprogrammi rakendamine, viimane peaks sisaldama nii tasakaalustatud väetamisprogrammi kui haiguste ja taimekahjurite kontrolli.
Rapsisaagi kvaliteet
Rapsi kvaliteedieesmärgid sõltuvad lõpptarbija poolt nõutavatest tingimustest. Peamised näitajad, millega tuleks arvestada, on glükosinolaatide ning õlisisaldus. Väetamine mõjutab mõlemat näitajat ning et saavutada vajalik eesmärk, tuleb rakendada tasakaalustatud väetamisstrateegiat. Rapsist saadava õli kasutus sõltub nimetatud näitajatest, lisaks on oluline eruukhappe sisaldus.
