Raps on kasumlik kultuur ja suurepärane eelvili, mis sobib väga hästi teraviljarikkasse külvikorda ja kasvatamiseks ka vähemviljakatel muldadel. Tänu sügavale juurestikule kobestab raps mulda. Pärast saagikoristust põllule jäävad rapsi koristusjäägid on kõrge lämmastikusisaldusega ja mulla seisundi parandamise eesmärgil põllule kasulikud.
Aastatel 1975-2007 on rapsi tootmine maailmas kuuekordistunud. Täna kasvatatakse rapsi nii loomasöödaks, taimse õli tootmiseks inimestele kui ka biokütuse saamiseks. Biodiisli tootmine rapsist on alates 2002. aastast järjepidevalt kasvanud nii Euroopa Liidus kui USA-s, ulatudes 2006. aastal 6 miljoni tonnini aastas. Enamus rapsi tootmisest on koondunud parasvöötmesse, erandiks on India.
Rapsi saagikomponentideks on taimede arv pinnaühikul, kõtrade arv taimel, seemnete arv kõtrades ning seemne kaal. Maksimaalse saagi saamiseks on vajalik läbimõeldud viljelusprogrammi rakendamine, viimane peaks sisaldama nii tasakaalustatud väetamisprogrammi kui haiguste ja taimekahjurite kontrolli.
Rapsi kvaliteedieesmärgid sõltuvad kokkuostja poolt nõiutavatest tingimustest. Peamised näitajad, millega tuleks arvestada, on glükosinolaatide ja õli sisaldus seemnetes. Väetamine mõjutab mõlemat näitajat ning selleks, et saavutada vajalik eesmärk, tuleb rakendada tasakaalustatud väetamisstrateegiat.
Igal taimetoiteelemendil on rapsi väetamisel oluline mõju. Vali altpoolt toiteelement ning saad rohkem teada selle mõju ning vastava puudushaiguse kohta.
Yara lihtsates ja usaldusväärsetes väetamisprogrammides on rakendatud väga pikaajaliste väetamiskatsete tulemusi.
Yara väetamisprogrammid sisaldavat tootevalikut, mille kasutamine katab täielikult taimede toitainetevajaduse.