Agronoomilised põhitõed
Taimekasvatuse põhieesmärgiks on siduda fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (PAR) taimede kuivaines, misjärel saab sellest väärtuslik toit inimesele, loomadele või materjal energia tootmiseks. Valguse ärakasutamise ning toodetava kuivaine kogumahu vahel valitseb nisu puhul klassikaline lineaarne seos.
Täna kasvatatavate nisusortide puhul on teadaolev saagiindeks 50-55%, st 50-55%-st kogu kuivainest moodustub terasaak.
Nende lihtsate seoste alusel oleme loonud nisukasvatuse agronoomilised põhitõed. Valguse paremaks ärakasutamiseks on vaja tagada tervetest lehtedest koosnev piisav lehestik (mitte liiga suur), mis suudab ära kasutada 90% fotosünteetiliselt aktiivsest kiirgusest. Lehestik peab püsima rohelise ja tervena ka terade täitumise perioodil. Seega tuleks seada kaks eesmärki:
- Lehestiku ehitus – õiges suuruses lehestiku kasvatamine nii ruttu kui võimalik
- Lehestiku eluiga – lehestiku suuruse ja lehtede tervise säilitamine kuni koristuseni.
Nisu lehemassi moodustumine
Rohelise lehemassi moodustumine saab alguse seemne külvist, vajalikku kevadist taimede tihedust aitab saavutada õige külvisenorm. Külvisenormi määrab terade idanevusprotsent, külvipinna kasvutingimused, külviaeg ja eeldatav taimekadu. Seejärel tuleb arvestada mulla pH ning toitainete sisaldusega mullas, vajadusel tuleb nende korrigeerimiseks vajalikke samme ette võtta. Kui mullastiku pH ei jää optimaalsesse vahemikku (pH 6,0-6,5), teevad mullas asetleidvad vastastikmõjud toitainete omastamise taimedele raskemaks. Mistahes toitaine puuduse korral tuleks väetamisprogrammis kasutada vastavaid granuleeritud- ja mikroväetisi. Taimede arenedes mõjutavad mullas leiduvad toitaineid neid alates 2-3. lehe faasist üha enam, eriti fosfor ja lämmastik.
Mikroelementidest on oluliseimad mangaan ja tsink, millest on sageli ka puudus. Esimesel 50-60 aktiivsel kasvupäeval kindlustatakse potentsiaalne saak, sest siis arenevad välja kõik saagi aluseks olevad komponendid – vajalik arv lehti, viljapäid ja pähikuid. Taimede varajane areng sõltub temperatuurist ja niiskusest. Kui talinisu külv toimub liiga hilja, pikeneb võrsumissõlme arenguks vajalik aeg, mis omakorda pidurdab lehestiku arengut. Taimetoiteelemendid, eriti lämmastik ja fosfor, aitavad sel perioodil taimede kasvu kiirendada ning lehtede arvu suurendada.
Pärast algarengu faasi hakkab taim kasvatama võrseid ning lehti, mis koos moodustavad rohelise lehemassi indeksi (rohelise lehemassi ja põllupinna suuruse suhe). Ehk teisisõnu moodustub valgust püüdev ja ärakasutav roheline lehemass. Selles faasis läbib taliteravili vernalisatsiooni kombinatsioonis päeva pikkusega (fotoperioodiga), misjärel liigub taim arengus järgmisse, võrsumis ehk vegetatiivse kasvu faasi. Iga peavõrse hakkab laienema, andes lõpuks tulemuseks 6-7 korda suurema lehemassi võrreldes algsega. Selles kasvustaadiumis on toitainete omastamine kõige suurem ja seetõttu peavad need olema väetiste ning mikroväetistega tagatud. Väetamisprogramm peaks sisaldama mitut väetamiskorda nii granuleeritud- kui leheväetistega (jaotatud väetamine), see annab tulemuseks kõige efektiivsema toitainete omastamise. Kui viimane leht ehk lipuleht on täielikult lahti rullunud, tuleb kindlustada, et lehemass säiliks võimalikult kaua rohelisena ja oleks terade täitumise ajal assimilaatide “allikaks”, kindlustades lõpliku saagi ja selle kvaliteedi. Selles faasis peaks produktiivvõrsete (viljapeaga võrsete) arv olema 400-600 võrset / m2 kohta.
Rohelise lehemassi hoidmine
Lõplikku saaki ja terade arvu pähikus m2 kohta mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas ilmastik, taimehaigused ja olulised taimetoiteelemendid. Viimases järgus on pähikute loomisel tähtis roll vasel ja booril, saavutamaks 50 pähikut/m2. Kuid terad täituvad piisaval määral vaid siis, kui taimede kõrtes on varuks küllaldaselt süsivesikuid, viimased moodustuvad aga rohelise lehemassi arenemisel, milles omakorda peab terade täitumise ajal toimuma aktiivne fotosüntees.
Klorofüllisisaldus (ja seega ka fotosüntees) on roheliste lehtede väga oluline komponent, lämmastik ja magneesium on klorofülli tähtsad koostisosad. Kui fotosüntees ei toimu terakasvu esimesel kahel või kolmel nädalal optimaalsel tasemel, väheneb terades rakkude arv ning langeb tera potentsiaalne kaal. Lipulehe faasis esinev lämmastikupuudus võib viia pähikute hävimiseni. Terade täitumine sõltub nii terade arv pähikus kui ka “allika” (st fotosünteesist ja taimes sisalduvatest varudest saadavate ainete) mahust. Kui “allikas” ei rahulda terade arvu tootmise vajadusi, nt hilise põua või haiguste tõttu, ei täitu terad piisaval määral ja võivad pärast valmimist jääda kiduraks. Üks osa terade täitumisest on taime kõrres olevate reservide ümberjaotumine teradesse, see aga nõuab energiat, mida saadakse ATP-st – fosforirikkast molekulist.
Agronoomilised põhitõed:
- Looge põllul hea struktuuriga muld / külvipinnas, et toitainete omastamine oleks optimaalne.
- Mulla pH mõjutab toitainete omastamist, vajadusel lubjake põlde.
- Kiire varajase kasvu ja arengu soodustamiseks andke põllule nii põhitoiteaineid kui mikroelemente (eriti lämmastikku, kaaliumi, fosforit, magneesiumi , mangaani, tsinki ja vaske)
- Tehke väetamisplaan, mis kataks taimede vajaduse toiteelementide järele, mille kättesaadavus mullast on piiratud. Väetamisel pöörake tähelepanu kasutusnormidele ja õigele ajastamisele.
- Jälgige kultuuri arengut, et märgata nii lehemassi kui pähiku moodustumise ajal võimalikke puudushaiguste tunnuseid.
- Ärge unustage lõpptarbija poolt nõutavaid saagi kvaliteedinäitajaid ning planeerige vastavalt sellele ka väetamisprogramm.
- Väetamisplaani koostamiseks ning oma kasumi tõstmiseks kasutage Yara teenuseid ning põllul kasutamiseks mõeldud abivahendeid.
Millised omadused nisu iseloomustavad?
Siit leiad üldist infot nisu, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.
