Aastate jooksul on aretatud ning kasutusele võetud kaks erinevat nisu tüüpi:
Harilik nisu (Triticum aestivum) on enim kasvatatav nisu maailmas, tuntud ka kui küpsetus- või toidunisu. Sel on enamasti kõrge proteiini- ja gluteiinisisaldus, endospermi tekstuur on kas kõva või pehme.
Kõvanisu (ka pundnisu) (Triticum turgidum) või ka pastanisu, mis on tuntud oma kõvaduse, kõrge proteiinisisalduse, intensiivse kollase värvi, pähklile sarnase lõhna ning ideaalsete küpsetamisomaduste poolest. Igal aastal toodetakse maailmas 25-30 miljonit tonni kõvanisu, mis moodustab 4% kogu maailma nisutoodangust.
Harilikku nisu saab alljärgnevate omaduste põhjal omakorda mitmeti liigitada:
Külvi aeg | Tera kõvadus | Kvaliteet | Jahu klass |
Sügis | Kõva | Klass 1 | Mitmeotstarbeline jahu |
Kevad | Pehme | Klass 2 | Saiajahu |
Durumi | Klass 3 | Isekerkiv jahu | |
Klass 4 | Koogijahu | ||
Mannajahu | |||
Durumijahu |
Talinisu külvatakse enamasti septembris ning koristatakse augusti teisel poolel (põhjapoolkeral). See liik on unikaalne oma vajaduse poolest vahepealse külma perioodi järele ehk taimed peavad õite loomiseks läbima eenevalt vernaliseerimisperioodi (nimetatakse ka jarovisatsiooniks). Teisisõnu, taimede vegetatsiooniperioodi lühendamine külma abil indutseerib neid hiljem õisi looma. Tegemist on talinisu geneetilise omadusega, mis takistab sel liiga vara õitsemast ja hoiab sellega ära õite kahjustumise jahedate ilmade tõttu. Taimede reageering vernalisatsioonile sõltub kahest tegurist – temperatuurist enne vernaliseerimist ja vernaliseerimisperioodi pikkusest. Vernalisatsioon on lõppenud, kui on moodustunud peaalgmed (võrsumissõlm). Temperatuur mõjutab protsessi kolmel moel:
Erinevalt talinisust ei vaja suvinisu õite loomiseks madalaid temperatuure (vernalisatsiooni), seetõttu külvatakse seda jaanuarist-veebruarist (lõunapiirkonnas) kuni aprilli-maini (põhjapiirkonnas) ning koristatakse enamasti augustis. Kasvuperiood kestab olenevalt kliimavöötmest 120-180 päeva. Suvinisu sordid vajavad õitsemise indutseerimiseks enamasti vähemalt 5-15 päeva kestvaid temperatuure vahemikus 7°-18°C.
Nisu saab klassifitseerida ka endospermi tekstuuri järgi, mis on kas kõva või pehme:
Pundnisul on kõrge proteiinisisaldus ning see on sobilik saiajahu jahvatamiseks. Tärkliseterad on kõvad ning nisu jahvatamisel jäävad need terveks.
Pehme nisu endosperm on pehme ning selles olevad tärkliseterad purunevad terade jahvatamisel jahuks. Kasutatakse valge saia, küpsiste ning tavainimese mõistes „jahu“ valmistamiseks.
Selle nisu tera on kõva tumeda sisuga ning kõrge gluteenissisaldusega, kasutatakse pasta ja saia valmistamiseks. Kasvatatakse eriti laialdaselt Lõuna-Venemaal, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika põhja- ja keskosas.
Üks võimalus nisu liigitamiseks on selle tera kvaliteedi järgi:
Siia kuuluvad sordid, mis annavad järjekindlalt head jahvatamis- ja küpsetamisomadustega saaki. Kui nende sortide puhul saavutatakse vastavad saagi kvaliteedinäitajad – minimaalselt 13% proteiinisisaldus, 250s langemisarv (HFN), 760 g/ml mahukaal - pakuvad töötlejad saagi eest enamasti tavapärasest kõrgemat hinda.
See rühm hõlmab sorte, millel on potentsiaali anda toiduvilja kvaliteediga saaki, kuid mis ei sobi igat sorti jahu saamiseks. Mõned neist annavad küll järjekindlalt hea kvaliteediga saaki, kuid mitte nii head, kui 1. klassi sordid. Mõnede sortide saak on ebaühtlane, teised jälle sobivad vaid teatud liiki jahu jahvatamiseks.
Sellesse rühma kuuluvad küpsiste, kookide ja muud liiki jahude tootmiseks sobiva saagi kvaliteediga sordid. Nõudmised saagi kvaliteedinäitajatele on leebemad – madal proteiinisisaldus, hea kerkimisvõime ning veniv, kuid mitte elastne gluteen (kleepvalk).
Sellesse klassi kuuluvaid sorte kasutatakse enamasti söödanisu saamiseks.
Igat nisu klassi kasutatakse jahu valmistamiseks erinevate pagaritööstuste tarbeks.
Mitmeotstarbeline jahu on kõikidest jahusortidest kõige levinum ning seda saadakse nisutera pehme osa ehk endospermi jahvatamisel. Jahu saamiseks jahvatatakse kombineeritult nii pehmet kui kõvanisu ning saadud jahu kasutatakse erinevate kondiitritoodete – pärmisaiade, kookide, küpsiste jmt kondiitritoodete valmistamiseks.
Saiajahu jahvatatakse tööstuslike pagaritööstuste tarbeks. On muus osas sarnane mitmeotstarbelisele jahule, kuid selle gluteenisisaldus on kõrgem.
Isekerkiv jahu on mitmeotstarbelise jahu eriliik, millele on lisatud soola ning kergitusainet. Kasutatakse enamasti küpsiste valmistamisel.
Koogijahu on pehmenisust jahvatatud peenetekstuuriline jahu, millel madal proteiinisisaldus. Kasutatakse kõiksuguste erinevate küpsetiste nagu kookide, küpsiste ja teatud tüüpi saiakeste valmistamiseks. Koogijahul on suurem tärklisesisaldus ja saiajahust väiksem proteiinisisaldus.
Mannajahu on durumi nisu endospermist jahvatatud jämeda tekstuuriga jahu. Kõvanisu on kõige kõvema teraga nisu liik ning selle proteiinisisaldus on samuti kõige kõrgem. See teeb saadud jahu ideaalseks kõrgekvaliteedilise pasta ja kuskussi valmistamiseks.
Durumijahu on mannajahu tootmise kaasprodukt. Tavaliselt rikastatakse seda B-vitamiini ning rauaga ning kasutatakse nuudlite valmistamiseks.
Siit leiad üldist infot nisu, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.