Lehemassi ja võrsete arvu suurendamine
Taimede toitainetega varustatuse mõju lehtede ja võrsete arvule
Lämmastik
Kõrge saagi saamise seisukohast on lämmastik kõige olulisem taimetoiteelement. Vajalik kogus lämmastikku aitab taimel kasvatada suuremad ja kiiremini arenevad lehed ning rohkem võrseid. Lämmastikupuudus seevastu vähendab varajast viljapea arenemise kiirust ning sellega seoses väheneb ka võimalike pähikute arv viljapeas.
Võrsete eluvõime säilimisel ja heal talvitumisel on üheks mõjutajaks lämmastikuga väetamise norm ja ajastamine. Kui võrsete arv on optimaalsest väiksem, suurendab kõrgema normiga lämmastikväetamine kasvuhooaja alguses (BBCH 25-30) võrsete arvu ja sellega koos ka viljapeade arvu ühe taime kohta.
Sellist mõjutustehnikat ei tohiks kasutada, kui taimede tihedus on suur, sest nii võib lehemass ja võrsete arv minna liiga suureks ja tagajärjeks on taimede lamandumine. Kui eesmärk on rohkem võrseid, tuleks varajases kasvufaasis rakendada väiksema normiga lämmastikväetamist.
Kui kasvatatakse suvinisu, on lehtede arenemise ning võrsumise periood väga lühike. Seetõttu on ka varajane kõrgete normidega lämmastikväetamine varajase kasvu ja soovitud arvul produktiivvõrsete saavutamiseks kriitilise tähtsusega.
Nisu lämmastikväetamise mõju uurimisel on täheldatud mõlema teguri saaki suurendavat mõju.
The influence of nitrogen on yield can clearly be seen from this nitrogen response curve with the application of nitrogen almost doubling the crop yield. The response to applied nitrogen levels off and eventually declines once very high rates are applied due to excessive leaf growth and crop lodging. The optimum nitrogen rate (N opt) is the rate at which the maximum economic benefit is achieved.
Fosfor
Fosfor on lämmastiku kõrval tähtsuselt teine oluline põhitoiteelement, mis mõjutab taimede kasvu ja arengut. Kui taim on jõudnud 2-3. lehe faasi, hakkab selle lehtede ja võrsete kasv toetuma mullas leiduvale fosforile. Fosfori kättesaadavust mullast mõjutavad mitmed tegurid, sh mulla pH, teised elemendid nagu alumiinium, raud ja kaltsium, mulla niiskus ning temperatuur.
Et varane võrsete kasv ei oleks piiratud, on oluline kindlustada taimedele kättesaadava fosforiga väetamine. Talinisu puhul on kaks olulist aega, mil seda teha. Esimene kord tuleks väetada aktiivses lehtede arenemise faasis (BBCH 13-25), mil juurte, lehtede ja esimeste võrsete areng on kõige kiirem. Teine väetamine tuleks teha kevadel, võrsumise teisel poolel (BBCH 25-30). Kevadperioodil märtsist maini omastab taim 70% kogu kasvuperioodi jooksul vajaminevast fosforist, seetõttu on fosforväetamine sel perioodil taimede vajaduse katmiseks väga oluline.
Kevadine fosforiga väetamine annab saagilisa. Lehekaudne fosforiga väetamine võiks olla üks osa fosforväetamisest, mis parandab taime varustatust sellega ajal, mil fosfori kättesaadavus mullast on piiratud. Sellega parandate taimede sügisest ning varakevadist arengut ja kasvu.
Väävel
Stabiilse võrsete kasvu tagamisel on ühes tähtsaks toiteelemendiks ka väävel. Taime kasvades on tema ehituskivideks väävlipõhised aminohapped, milles moodustuvad taimes mitmed erinevad valgud. Väävli ümberjaotamine taimes on kehvapoolne, mistõttu kannatavad väävlipuuduse korral enim just noored taimeosad. Selle vältimiseks tuleb taime väävlivajaduse kõrgperioodil pidevalt, mitmekordse väetamise abil väävliga varustada. Puudushaigusest ülesaamiseks kasutage lisaks lehekaudset väävliga väetamist.
Mangaan ja tsink
Varajast lehtede ja võrsete arengut võib väga tugevalt mõjutada ka mikroelementide puudus. Mangaan ja tsink on kaks tähtsat mikroelementi, mis mõjutavad saaki andvate komponentide (viljapeade arv, terade suurus) kujunemist ning annavad panuse suurema saagi saamiseks.
Mangaan ja tsink parandavad lisaks ka teiste toitainete (nii makro- kui mikroelemetide) omastamist.
Muud nisu saagikust mõjutavad agronoomilised võtted
Saaki andvate produktiivvõrsete arvu mõjutavad alljärgnevad tegurid:
- Sordivalik / nisu tüüp – sordid erinevad oma võrsumisvõime ning arenemiskiiruse poolest.
- Külviaeg – varase külvi puhul moodustub rohkem produktiivvõrseid taime kohta.
- Külvisenorm – suur külvisenorm annab tulemuseks rohkem peavõrseid ja vähem külgvõrseid.
- Külvipinna / mullastiku tingimused – mullatihes ning kehvasti ettevalmistatud külvipind aeglustab võrsumist.
- Kahjuritõrje (nt nälkjate tõrje).
- Toitainete sisaldus mullas – viljakas muld (suur lämmastikusisaldus) suurendab võrsete arvu.
Üldiselt on nii, et mida väiksem on külvisenorm ja mida varasem on külv, seda jõudsamalt iga üksik taim võrsub. Lõplik produktiivvõrsete arv sõltub talvitunud võrsete arvust.
Võrsete arvu ning nende eluvõime säilimist kuni saagikoristuseni võivad mõjutada:
- Sügis-talvised ilmastikutingimused (talinisu puhul) – külm aeglustab lehtede ja võrsete arengut.
- Kasvuregulaatorite kasutamine – kasvuregulaatorid takistavad peavõrse domineerimist ning stimuleerivad külgvõrsete arengut.
- Lämmastikväetamine – lämmastikväetamine suurendab lehemassi, võrsete arvu ning parandab viimaste eluvõimet (taliviljade puhul ka talvitumist).
Kuidas saada suuremat nisusaaki?
Siit leiad Yara nõuanded, kuidas saada suuremaid nisusaake.
