Lämmastikupuuduse korral arenevad lehed kiiremini, väheneb sigimike viljakus ning sellega koos ka võimalike pähikute arv viljapeas.
Samuti on oluline märkida, et õigete väetusnormide kasutamine lehestiku arengu ajal ei avalda mõju nende füsioloogilisele arengule. Seda kasvufaasi iseloomustab enamasti lipulehe moodustumine.
Võrsete eluvõime säilimisel ja heal talvitumisel on üheks mõjutajaks lämmastikuga väetamise norm ja ajastamine. Kui võrsete arv on optimaalsest väiksem, suurendab kõrgema normiga lämmastikväetamine kasvuhooaja alguses (BBCH 25-30, puhmiku faas kuni võrsumise lõpp) võrsete arvu ja sellega koos ka viljapeade arvu ühe taime kohta. Sellist mõjutustehnikat ei tohiks kasutada, kui taimede tihedus on suur, sest nii võib lehemass ja võrsete arv minna liiga suureks ja tagajärjeks on taimede lamandumine. Kui eesmärk on rohkem võrseid, tuleks varajases kasvufaasis rakendada väiksema normiga lämmastikväetamist.
Kui kasvatatakse suviotra, on lehtede arenemise ning võrsumise periood väga lühike. Seetõttu on ka varajane kõrgete normidega lämmastikväetamine soovitud varajase kasvu ja produktiivvõrsete arvu saavutamiseks kriitilise tähtsusega.
Otsene seos on ka juuremassi ning produktiivvõrsete arvu vahel. Kui taimel on rohkem produktiivvõrseid, on sel reeglina ka suurem juuremass, mistõttu toitainete omastamine on parem ning taimed ise põuatingimustele vastupidavamad.
Mikrotoiteelemendid
Varast lehtede ja võrsete arengut võib oluliselt mõjutada ka mikrotoiteelementide puudus. Kaks olulist saagi komponentide arengut mõjutavat mikroelementi on tsink ja mangaan – piisavas koguses aitavad need suurendada terade suurust ja viljapeade arvu, andes tulemuseks suurema saagi.
Muud odra lehemassi ja võrsete arvu mõjutavad agronoomilised võtted
Produktiivvõrsete arvu mõjutavad järgmised tegurid:
- Sordi valik / odra tüüp – sortidel on erinev võrsumisvõime ning arenemiskiirus.
- Külviaeg – varajane külv soodustab rohkemate võrsete teket.
- Külvisügavus – liiga sügav külv vähendab võrsete arvu.
- Külvitihedus – kõrge külvinormi tulemuseks on rohkem peavõrseid ja vähem külgvõrseid.
- Mullastiku / külvipinna tingimused – kehv külvipinnas ning mulla tihes aeglustab varast võrsete arengut.
- Kahjurite, näiteks tigude tõrje.
- Mulla toitainete sisaldus – viljakas muld (kõrge lämmastiku sisaldus) annab tulemuseks rohkem produktiivvõrseid.
- Sügisene / külvipinna lämmastikväetamine.
Üldiselt võib öelda, et väiksema külvisenormi puhul ning mida varasem on külv, seda rohkem produktiivvõrseid iga taim kasvatab. Lõplik produktiivvõrsete arv sõltub sellest, kui paljud neist viljapeade moodustumise ajaks eluvõimelisena säilivad.
Produktiivvõrsete arvu ning säilimist eluvõimelisena võivad möjutada ka:
- Ilmastikutingimused sügisel ja talvel – jahe ilm aeglustab lehtede ja võrsete moodustumist.
- Kasvuregulaatorite kasutamine – kasvuregulaatorite kasutamine vähendab peavõrse domineerimist ning soodutab külgvõrsete arengut.
