Rapsi toitainete vajadus

Sarnaselt enamikele teistele kõrgematele taimedele on ka rapsi väetamisel olulised 13 mineraalset toiteelementi: lämmastik (N) , fosfor (P) , kaalium (K), kaltsium (Ca) , magneesium (Mg) , väävel (S) , boor (B), molübdeen (Mo), mangaan (Mn) , vask (Cu) , tsink (Zn) , raud (Fe) ja kloor (Cl).

Lämmastik

Raps on suure lämmastikuvajadusega taim, kuid annab enam kui poole tarbitud lämmastikust põhuga mulda tagasi. Lämmastik on hea saagi alus, kuid liigne lämmastikväetamine vähendab rapsiseemnete õlissisaldust. Seetõttu on optimaalne lämmastikväetamine rapsi puhul väga oluline ja seda on palju uuritud.

Fosfor

Olles suure fosforivajadusega kultuur, vajab raps 3,5 t/ha saagi moodustamiseks 90 kg P205. Üle kogu maailma on fosfor üheks põhiliseks saaki piiravaks teguriks. Euroopa paistab siiski olevat hakanud selle toiteelemendi tähtsust mõistma.

Kaalium

Kaaliumi vajab raps kõige enam talve lõpust kuni õitsemiseni, seda kuni 400 kg/ha. Kaalium on toitaine, mida raps võib ühes päevas kõige enam mullast omastada, seda isegi rohkem kui 15 kg/ha päevas. Kuigi ligi 90% tarbitud kaaliumist antakse rapsi koristusjääkidega mulda tagasi, peab vajalik kogus kaaliumi kasvuhooajal rapsitaimedele kättesaadav olema.

Magneesium

Kuigi õliraps omastab mullast magneesiumi märkimisväärses koguses (80 kg/ha), on see taimetoitaine sageli tähelepanuta jäetud. Selle põhjuseks võib olla tõsiasi, et taimede magneesiumivajaduse rahuldavad lubi- või väävelväetises lisaainena kasutatavad kaltsium-magneesiumi ühendid. Magneesium toimib taimetoitumise tasakaalustajana.

Väävel

Väävel on hea näide “sekundaarsest” toiteelemendist, mis on rapsi toitumise seisukohast aga üks „baastähtsusega“ toitaine. Väävlil on fundamentaalne roll valkude eelkäijaks olevate aminohapete moodustumisel, seetõttu mõjuvad väävel ja lämmastik lahutamatult koos. Väävlit vajab raps kogu kasvuperioodi jooksul, suurim väävli vajadus on kevadel, mil seda omastatakse peamiselt koos lämmastikuga, mistõttu tuleb neid toiteelemente anda koos. Liigne väävel reageerib mullas molübdeeniga ja seetõttu võib liigne väävliga väetamine põhjustada molübdeenipuudust.

Boor

Boor on rapsile kõige olulisem mikroelement. Selle puudust esineb kõige sagedamini karbonaatsetel muldadel ja ajal, mil taimedes toimub kiire rakkude moodustumine ja jagunemine (aktiivne kasvuperiood). Booripuudus põhjustab olulist saagi ja selle kvaliteedi langust, seetõttu on rapsitaimede seisundi jälgimine pinnase- või leheanalüüsi abil alati soovitatav.

Molübdeen

Molübdeeni omastab raps pinnasest umbes 15-30 g/ha. Olles seotud lämmastiku assimilatsiooniga, on molübdeen olulise tähtsusega mikroelement kõikide ristõieliste puhul. Molübdeeni puudust esineb sagedamini happeliste muldadega põldudel, ka liigne vääveliga väetamine võib molübdeenipuudust põhjustada.

Mangaan, vask ja tsink

Nende elementide puudust esineb harva ning vase ja tsingi puudus ei ole rapsi puhul suurt tähelepanu vajavad. Mangaani olemasolu vajab aga kindlustamist, kuna raps omastab seda mullast märkimisväärses koguses.

Millised omadused rapsi iseloomustavad?

Siit leiad üldist infot rapsi, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.

Rapsi tüübid

Rapsi ladinakeelne nimetus on Brassica Napus L. Liik kuulub samasse sugukonda kaalika, naeri ja rüpsiga (Brassica napus supsp. Rapifera). Levinud on kaks tootmismustrit: talirapsi kasvatusperiood pikkusega 11-12 kuud ning suvirapsi kasvatusperiood, mis kestab kas 6-7 kuud parasvõötme aladel või 8-9 kuud troopilistel aladel.

Agronoomilised põhitõed

Rapsi kasvatatakse ulatuslikult jahedamates piirkondades, peamiselt Kanadas, Hiinas ja Euroopas. See ühe/kaheaastane rohttaim kuulub ristõieliste (Brassicaceae) sugukonda. Olenevalt sordist jääb taimede kõrgus vahemikku 50-180 cm, juurestik on 90-190 cm, loomise ajal keskmiselt 140 cm sügav.

Rapsi toitainete vajadus

Rapsi toitainete omastamine

Et kasvatada kõrge saagikusega rapsi, on oluline rakendada tasakaalustatud väetamisstrateegiat, mis hõlmaks nii taimede põhitoitaineid kui ka teisese tähtsusega elemente ja mikrotoiteelemente. Nii saavutatakse parim võimalik saak ja selle kvaliteet, samal ajal on väetamise keskkonnamõju väiksem.

Lämmastiku tähtsus rapsikasvatuses

Taime kasvu ning lopsaka rohelise lehestiku kasvatamise seisukohast on lämmastik kriitilise tähtsusega toiteelement, mida raps vajab palju. Optimaalse lehestiku saavutamiseks ning maksimaalseks päikesevalguse ärakasutamiseks on lämmastik väga tähtis, lisaks aitab see suurendada saagikust.

Fosfori tähtsus rapsikasvatuses

Molübdeeni vajab taim nitraate vähendavate ensüümide süsteemis, mis on seotud lämmastiku ainevahetusega. Molübdeen osaleb valkude moodustumises, seega väheneb puuduse korral lämmastiku omastamine ja lämmastikväetamise efektiivsus.

Kaaliumi tähtsus rapsikasvatuses

Kaalium aitab hoida taimede rakuseinad tugevad, suurendab lehemassi ja lehtede klorofüllisisaldust. Nii püsivad lehed kauem rohelised ja fotosüntees ning taimede kasv on paremad. Kaalium osaleb ensüümide aktiveerimises, mis reguleerivad omakorda proteiinide tootmist, süsivesikute ainevahetust, aurumist ning assimilaatide tootmist ja ümberjaotamist taimes.

Väävli tähtsus rapsikasvatuses

Olles valkude koostisosaks, mängib väävel rapsi taimes olulist rolli ning selle puudus pidurdab valkude sünteesi. Kuna proteiinid asuvad kloroplastis, muutuvad väävlipuuduses taimede lehed heledaks. Väävli mõju väljendub mitte ainult proteiinide hulgas, vaid tänu aminohapete (tsüsteiinid ja metioniin) sünteesile ka nende kvaliteedis.

Magneesiumi tähtsus rapsikasvatuses

Magneesium on tuntud roheliste taimede klorofülli molekuliskeskse elemendina, mistõttu mängib see olulist rolli fotosünteesis. Ometi on vaid väike osa kogu taimes sisalduvast magneesiumist leitav klorofüllist – kõigest 20-30%. Ülejäänud magneesium on lahustuvas vormis ja seotud mitmete orgaaniliste ja mineraalsete ioonidega.

Boori tähtsus rapsikasvatuses

Boor on rapsi jaoks tähtis toiteelement, sest ristõielistel on boori järele suhteliselt suur vajadus. Booril on võtmeroll rakuseinte biosünteesis, süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning rakkude jagunemises ja pikenemises, samuti on see seotud juurte ning võrsumissõlmede arenguga.

Molübdeeni roll rapsikasvatuses

Mangaani roll rapsikasvatuses

Mangaan osaleb erinevate ensümaatiliste protsesside, eriti aga fotosünteesi ning valkude sünteesi aktiveerimises. Samuti on see seotud süsivesikute ainevahetusega ja lipiidide sünteesiga. Seetõttu on mangaani puuduse korral nii seemnete õlisisaldus kui saak väiksem.

Umbrohud, kahjurid ja haigused

Nagu teised ristõielised, nii on ka raps vastuvõtlik haigustele ning atraktiivne erinevatele kahjuritele. Et vähendada kahjurite levikut ja haigustesse nakatumist, on tähtis kasvatada rapsi rotatsioonis teiste kultuuridega. Oluline on viljavaheldus, kus rapsi kasvatatakse samal põllul mitte tihedamini, kui iga kolme (17%) kuni kuue (33%) aasta tagant.

Rapsi väetamisstrateegiad

Võrreldes paljude teiste põllukultuuride, näiteks teraviljadega, on rapsil suur toitainete vajadus, mida ta omastab mullast märkimisväärses koguses. Kuid raps annab suurema osa omastatud toitainetest mulda tagasi ning on seetõttu suurepärane kultuur viljavaheldusse.

Turu nõudmised rapsi saagile

Rapsil on kaks peamist turgu. Esimene ja kõige suurem on õlitööstus, mille toodang mõeldud inimestele tarbimiseks. Selle tööstuse jääkproduktiks on rapsikook – kõrge proteiinisisaldusega loomasööt, mis konkureerib sojaga. Rapsikooki kasutatakse peamiselt veisesöödana, kuid antakse ka kanadele ja sigadele.

Rapsi tootmine maailmas

Aastatel 1975-2007 on rapsi tootmine maailmas kuuekordistunud. 19-ndal sajandil kasvatati rapsi määrdeaine saamiseks aurumasinatele. Tänu kõrgele glükosinolaatide sisaldusele oli saadav rapsiõli mõruda maitsega ning seda kasutati vähe loomasöödana ning inimeste toiduks.