Rapsi väetamisstrateegiad

Võrreldes paljude teiste põllukultuuride, näiteks teraviljadega, on rapsil suur toitainete vajadus, mida ta omastab mullast märkimisväärses koguses. Kuid raps annab suurema osa omastatud toitainetest mulda tagasi ning on seetõttu suurepärane kultuur viljavaheldusse. Võrreldes kogu omastatava toitainete hulgaga annab raps mulda tagasi 90% kaaliumi ja kaltsiumi, 83% magneesiumi, 66% väävlit, 55% lämmastikku ja 46% fosforit.

Lämmastik on enim uuritud rapsi toiteelement. Arvesse on võetud nii selle tähtsat rolli rapsi saagikuses kui ka seda, et lämmastikväetamise kulu moodustab olulise osa rapsikasvatuse kuludest. Palju on uuritud ka rapsi lämmastikväetamise mõju keskkonnale – põhjavee kvaliteeti (nitraadid), õhu kvaliteeti (ammoniaak), kasvuhoonegaaside emissiooni (lämmastikoksiidid) ja energiakulu.

Väetamise ajastamine rapsi kasvufaasi põhjal

Vegetatiivne kasvuperiood (VGS) Generatiivne kasvuperiood (GGS)
Idanemine Tärkamine Lehtede
areng
Varsumine Õiepungade
moodustumine
Õitsemine Kõtrade
moodustumine
Valmimine
BBCH
00-09
BBCH
10-19 
BBCH
20-27
BBCH
30-39
BBCH
40-59
BBCH
60-69
BBCH
70-79 
BBCH
80-89 
Koos külviga
(nn. kombikülv)
Pealt-
väetamine
  Pealt-
väetamine
Pealt-
väetamine
Lehe-
väetamine
   
N,P, K, Mg ja lubi   N, B N, S, mikro-
toiteelemendid
  Lehekaudne
boor (B)
   


Ka kaalium ja fosfor on tähtsad ning ilma liigset paanikat põhjustamata on põhjendatud küsimus, miks on P ja K kasutamine viimasel 40. aastal kogu Euroopas kolm korda vähenenud (fosfor 3,1% ning kaalium 2,7%) (allikas: IFA), samas kui alternatiivsete orgaaniliste väetusmaterjalide hulk pole kasvanud, liiati jaotatakse neid ebaühtlaselt.

Lõpuks on rapsi tasakaalustatud väetamiseks vajalik ka teiste elementide – peamiselt magneesiumi, boori ja molübdeeni – monitooring.

Rapsi, nagu ka teiste kultuuride puhul, on väetamise praktikas (parimatele teadaolevatele praktikatele vastavalt) vajalik nelja “Õ” järgimine:

Õige toodet:

kõige efektiivsema ning keskkonnasõbralikuma väetise valik

Õige kulunorm:

õigete, kultuuri vajadustele vastavate väetusnormide kalkuleerimine ning rakendamine

Õige ajastus:

jagatud väetamine ning väetamiste õige ajastamine, et efektiivsus oleks maksimaalne ning mõju keskkonnale minimaalne

Õige koht:

täpisviljeluse rakendamine, et kultuuri areng põllul oleks ühtlane

Katseandmetest ning leheanalüüsidest saadav teave koos mullaanalüüside tulemusega aitavad teha õigeid otsuseid.

Leheanalüüside tulemused

Et valida õige väetusnorm ning ajastada väetamine õigesti, on vaja teada rapsi poolt omastatud toitainete hulka erinevates kasvufaasides ning nende sisaldust koristamise ajal. Sensorid nagu Yara N-Sensor aitavad määrata toitainete sisaldust rapsi lehtedes.

Optimaalne toitainete sisaldus rohelises õiepungas

Makrotoiteelement % (g/100 g kuivaines)
Lämmastik N  4 - 4,7
Fosfor P  0,35 - 0,9
Kaalium K  3 - 4,4
Kaltsium Ca  1 - 2,2
Magneesium Mg  0,12 - 0,15
Väävel S  0,6 - 0,70
Mikrotoiteelement ppm (mg/1 kg kuivaines)
Mangaan Mn  30 - 140
Raud Fe  60 - 80
Tsink Zn  30 - 38
Boor B  16 - 28
Vask Cu  4 - 6,2
Molübdeen Mo  0,5 - 0,7

 Allikas: Cetiom

Mullaanalüüside tulemused

Teades mulla toitainete sisaldust, saab valida õige väetusnormi. Mullaanalüüsid on vajalikud ka mulla pH määramiseks, mis aitab selgitada mitmete toiteelementide puuduse riski, taimedele omastatava mineraalse lämmastiku hulka mullas ja sellega koos vajalikku lämmastikväetise kogust, samuti taimedele kättesaadava fosfori, kaaliumi ning magneesiumi kogust.

Millised omadused rapsi iseloomustavad?

Siit leiad üldist infot rapsi, selle toitainete vajaduse, väetamise ning tootmise kohta.