Rapsi õlisisaldus

Rapsi õlisisaldus sõltub seemnete arvust kõdras, kõtrade arvust ühe taime kohta ning taimede arvust pindalaühikul. Et saavutada kõrge kvaliteediga ja soovitud õlisisaldusega saak, tuleb tagada maksimaalne fotosüntees.

Lämmastikul on siin äärmiselt tähtis osa, sest see sisaldub nii klorofüllis, kromosoomides kui ensüümides. Olles lugematul arvul ühendite koostises, selgitab see lämmastiku tähtsat rolli taimede kasvus ja arengus. Lämmastikupuudus taimede varases kasvufaasis põhjustab kasvuseisakut ja lühendab vegetatsiooniperioodi, taimel moodustub vähem lehti, see kõik omakorda vähendab saagikust.

Lämmastikupuudus vähendab mitte ainult rapsi saaki, vaid ka seemnete valgusisadust. Samas viib lämmastikuga liigväetamine rapsisaagi kvaliteedi languseni – tulemuseks madal õlisisaldus ja suurenenud glükosinolaatide sisaldus, seda eriti siis, kui väävel pole olnud piiravaks teguriks.

Tänu CO₂ omastamisele ja päikeseenergia püüdmisele on aktiivne fotosüntees taimede kasvu allikaks. Võrreldes väetamata alaga on lämmastikuga väetatud põldudel taimede fotosüntees parem ja kestab kauem, tulemuseks suurem saak.

Mis mõjutab rapsisaagi kvaliteeti?

Siit leiad Yara nõuanded, kuidas tõsta rapsisaagi kvaliteeti.

Glükosinolaatide sisaldus rapsis

Glükosinolaadid (GLS) on väävlit sisaldavad ühendid, mida on kõikides ristõielistes taimedes. Tegemist on taime ainevahetuses tekkivate teiseste ühenditega, mida saadakse glükoosist ja aminohapetest, mis omakorda sisaldavat väävlit (S) ja lämmastikku (N).

Rapsisaagi kvaliteedi mõjutamne

Rapsi kvaliteedieesmärgid sõltuvad lõpptarbija nõudmistest. Peamised näitajad, millega tuleks arvestada, on glükosinolaatide- ning õlisisaldus. Väetamine mõjutab mõlemat näitajat ning et saavutada vajalik eesmärk, tuleb rakendada tasakaalustatud väetamisstrateegiat.