Rapsi saagikuse suurendamine

Rapsi saagikomponentideks on taimede arv pinnaühikul, kõtrade arv taimel, seemnete arv kõtrades ning seemne kaal. Maksimaalse saagi saamiseks on vajalik läbimõeldud viljelusprogrammi rakendamine, viimane peaks sisaldama nii tasakaalustatud väetamisprogrammi kui haiguste ja taimekahjurite kontrolli.

Taimede toitainetega varustamine ja rapsi saak

Taimetoiteelemendid on taimede ehituskiviks, seda eriti rapsi puhul. Mistahes toiteelemendi puudus pidurdab taimede kasvu, mis omakorda vähendab saagikust ja sellega koos ka taimekasvataja sissetulekut. Seetõttu on oluline, et kõik toiteelemendid oleks taimedele piisavas koguses ja tasakaalustatud vahekorras alati kättesaadavad.

Võrreldes paljude teiste põllukultuuridega (nt teraviljadega) iseloomustad rapsi suur toitainete vajadus ning selle tulemusena märkimisväärselt suur toitainete sidumine. Siiski, suure osa tarbitud toitainetest annab raps koristusjääkidega mulda tagasi, olles seetõttu viljavaheldussüsteemis väga hea eelkultuur.

Paljud uuringud on kinnitanud, et investeering lämmastikväetisse annab tavaliselt tänu suuremale saagile tagasi 4-5 korda suurema kasumi, kui kulus väetise ostmisele.

Rapsi suur saagikus saadakse sellise väetamisstrateegia rakendamisel, mis arvestab kahe kriitilise tähtsusega taimetoiteelemendi sisaldust, mida kõrge saagi saamiseks on vaja.

Väetamise ajastamine rapsi kasvufaasi põhjal

Vegetatiivne kasvuperiood (VGS) Generatiivne kasvuperiood (GGS)
Idanemine Tärkamine Lehtede
areng
Varsumine Õiepungade
moodustumine
Õitsemine Kõtrade
moodustumine
Valmimine
BBCH 
00-09
BBCH 
10-19 
BBCH 
20-27
BBCH 
30-39
BBCH 
40-59
BBCH 
60-69
BBCH 
70-79 
BBCH
80-89 
Koos külviga
(nn. kombikülv)
Pealt-
väetamine
  Pealt-
väetamine
Pealt-
väetamine
Lehe-
väetamine
   
N,P, K, Mg ja lubi   N, B N, S, mikro-
toiteelemendid
  Lehekaudne
boor (B)