Võimalik on täpselt määrata järgnevate toiteelementide taset mullas: fosfor, kaalium, magneesium, kaltsium, väävel, naatrium, raud, mangaan, vask, tsink, boor, molübdeen ja mulla pH, ning on soovitatav, et seda tüüpi analüüs viidaks läbi vähemalt üks kord iga nelja aasta jooksul. Uuendusena alates 2021. hooajast on võimalik mulla lõimise määramine (BSE analüüs). Teise uuendusena määrab Megalab teenus alates 2021. aastast mulla pH KCl meetodil – seda on Eesti kohalikes laborites pH määramiseks kasutatud juba aastakümneid ja seega tekib parem võrreldavus juba olemasolevate andmetega.
Üldise reeglina võetakse proov kuni 10-hektariliselt ühtlaselt põllualalt, st. kogu alal on sarnane mullastik, sama eelvili ning seda on ühtlaselt, haritud, lubjatud või väetatud. Kahe erineva põllu piiriala ei pruugi olla ühtlane.
Eriti oluline on põlluala valimine lõimise määramisel. Selleks on hea kasutada internetist saadavat lõimiste kaardirakendust või iseenda põllutundmise oskust. Prooviala suurus tuleks määratleda sarnase mullastikuga ala lõikes, ehk siis lõimise suhtes kirjusid põlde arvestades tuleks valida ühe prooviala suurus pigem väiksem.
Suured või ebaühtlased põllud tuleb jagada osadeks ning igalt osalt koguda eraldi proov. Kasutage proovi võtmiseks puhast mullapuuri, käsikühvlit või labidat (soovitatavalt kroomitud kattega või roostevabast terasest). Kandke kaasas plastikust ämbrit.
Mullaproove on kõige parem võtta selleks spetsiaalselt mõeldud roostevabast terasest mullapuuriga ning proovid pakendada Yara Megalab mullaproovi karpidesse, mille saad küsida enda koostööpartneri müügiesindajalt. Sobib ka A5 formaadis "Minigrip" ribaga polüetüleenist proovimaterjali kotid.
Nii lehe- kui mullaproovide võtmisel tuleb liikuda mööda korralikult läbimõeldud liikumistrajektoori. Erineva kujuga põldude puhul liigutakse enamasti W-kujuliselt (vt allolevat joonist. Alustage proovi võtmist põlluservast eemal ning vältige mulla kogumist kohtadest, mis erinevad põllulapi üldisest foonist, nt künkapealsetelt, lohkudest, traktorijälgedest, põlluservadest, väetise-, lubja- või sõnnikujääkidega kohtadest.
Ühe proovi saamiseks on soovitatav teha vähemalt 20 mullakogumise torget, võrdsete vahekauguste tagant, kogu liikumistrajektoori ulatuses. Torgete arv ei tohiks olla väiksem ka väikeste põldude või alade korral. Mida rohkem torkeid te põllul teete, seda usaldusväärsema keskmise mullanäidise te saate.
Igalt proovialalt koguge mulda ühtlaselt vahemikust kuni 15 (20) cm sügavuselt, kui tegemist on põllukultuuridega (või 0-7,5 cm sügavuselt, kui tegemist on rohumaaga). Muld koguge plastikämbrisse kokku. Segage iga proov korralikult läbi, vältides mulla maha pudenemist.
Täitke polüetüleenkott või proovikarp ämbrisse kogutud mullaga, mida peaks baasanalüüsiks olema 150g (ca pool karpi) ning kui valite ka lõimise määramise siis 400g (täpselt karbitäis) ja sulgege see korralikult. Märgistage proov. Märgistusel peaks minimaalselt kirjas olema analüüsi tüüp: kas baas mullaanalüüs (BSS) või koos lõimisega (BSE). Seejärel ettevõtte ja põllu nimi, nii et te hiljem andmeid kätte saades saaksite aru, milliselt põllult proov on võetud. Soovi korral võite lisada enda jaoks lisanumeratsiooni (näiteks põllumassiivi numbri). Kasutades Yara mullaproovikarpi on seal eeltrükitud lahtrid vajaliku info tarvis. Hea nipp on karbile andmed kirjutada enne selle kokku voltimist.
Kuna kõikide Yara laboris tehtud mullaproovide andmed säilitatakse Megalab serveris, siis on mõistlik järgmiste proovide võtmisel samast põllust kasutada täpselt sama nimetust, et jälgida toitainete muutumist mullas aastate jooksul. Soovitame ka põllukaardile märkida proovivõtmise trajektoor - seda kõike aastate pärast kordusproovi võrreldavuseks.
Aladelt, mille puhul on teada oluline erinevus (nt erinev mulla tüüp, eelkultuur, sõnniku või väetisega väetamine, lupjamine), tuleb koguda eraldi proovid. Väikesed maa-alad suurtel põldudel, mis erinevad üldisest põllu foonist, võiks mullaproovi kogumisest reeglina välja jätta.
|
||
|
|
|