Väetistega seotud turvalisus ja ohutus
Aastate jooksul on ammooniumnitraatväetistega seoses juhtunud mitmeid õnnetus, mis nende transporti, hoiustamist ning käitlemist puudutavat seadusandlust on mõjutanud. Väetiste lagunemine nende transpordil ja ladustamisel on põhjustanud mürgiste gaaside vabanemist ning ohtlikke olukordi.
ÜRO on loonud ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi (GHS). GHS omakorda on viidud kooskõlla ÜRO soovitustega ohtlike ainete veo kohta (UN Recommendation on the Transport of Dangerous Goods – Model Regulation), mis käsitleb katsemeetodeid ja ohtude kindlakstegemist. Euroopa on selle kohandanud Euroopa GHS versiooniks ning andnud välja CLP (Classification and Labeling of Products) määruse.
ÜRO soovitused ohtlike ainete veo kohta UN Recommendation on the Transport of Dangerous Goods on viidud kooskõlla rahvusvahelise seadusandlusega, mille on loonud IMO (laevatamine), ADR (maanteetransport), RID (raudteetransport), ADN(R) (vedu praamidega) ning IATA (õhutransport). Väetiste hoiustamist reguleeritakse kohalike ning riiklike õigusaktidega. SEVESCO direktiiv annab juhised ohtlike ainete ladustamismahtude / riskide hindamiseks Euroopa Liidu siseselt.
| Õige info toote või tootmisel või töötlemisel kasutatud toorainete kohta tagab toote kõige viimane ohutuskaart (SDS), mis koostatakse vastavalt selle riigi õgusaktidele, kus toodet kasutatakse ja mis esitatakse kasutajale tema nõudmisel. Õige ohutuskaart sisaldab teavet võimalike ohtude kohta ja nõuandeid käitlemiseks ja hoiustamiseks, ootamatuteks olukordadeks ning utiliseerimiseks. Õige ohutuskaart sisaldab ka infot transpordiklassifikatsiooni kohta. |
Väetise ohutus vastavalt toote tüübile
Puhas ammooniumnitraat (kõrge kontsentratsiooniga lämmastikväetis)
Tänu selle kõrgele lämmastikusisaldusele on AN 33,5 ÜRO poolt oksüdeerijaks klassifitseeritud (klass 5.1.). Riigiasutused esitavad seetõttu hoiustamisele erinõuded. Yara ammooniumnitraadi põhised väetised on läbinud edukalt detonatsioonikindluse testi, sest on väga kõrge detonatsioonikindlusega. St kui kottidesse pakendatud väetised satuvad tule kätte, võivad kotid sulada ja katki minna, kuid väetistel endil puudub tulele märkimisväärne mõju.
Ammooniumnitraati sisaldavate vedelike ja väljapraagitud materjalide käitlemine
Konveierlintidelt või kottidest mahapudenenud jäägid tuleb kiiresti kokku koguda ning käidelda neid kui tavalist toodet eeldusel, et kokku kogutud materjal pole saastunud ning selline käitlemine on kooskõlas kohalike ja riiklike regulatsioonidega. Vastupidisel juhul tuleb kokkukogutud materjal utiliseerida. Kui toode on väga saastunud, tuleb seda käidelda kui ohtlikke jäätmeid, mille käitlemine toimub vastavalt kohalikule seadusandlusele.
Lisaks CLP Euroopa määrusele reguleerib ammooniumnitraati sisaldavate väetiste hoiustamist COMAH (semesco) direktiiv. Mõnedes Euroopa riikides kehtib lisaks kohalik ladustamist reguleeriv seadusandlus, näiteks Saksamaal TRGS ning Prantsusmaal Code de l’environment.
Ammooniumnitraat ja NPK
NPK väetistes sisalduv ammooniumnitraat võib kõrgetel temperatuuridel laguneda. Eksotermiline reaktsioon põhjustab peale esialgse pH vähenemist soojuse ning gaaside eraldumist. Lagunemise kiirust suurendavad klorididid, orgaaniline aine ja mõned metalliioonid – eriti vask (Cu2+). Lagunemist pärsivad fosfor, süsinikku sisaldavad materjalid ja kõrge pH.
Mõnedel ammooniumnitraati baasil toodetud väetistel on omadus iseesenest laguneda (SSD). SSD saab alguse mõnede väetiste juhuslikust ülekuumenemisest (> 120°C). Sel juhul jätkub lagunemine ka peale kuumusallika eemaldamist ning seda on väga raske peatada. Lagunemine ise ei ole tavaliselt ohtlik, kui eralduvad mürgised gaasid (nt Cl2, HCl, Nox).
Kaltsiumnitraatväetised
CN väetised sisaldavad umbes 15% kristallilist vett, mis viib materjali oksüdeerumisvõime miinimumini. Lämmastikhappe kaltsiumammooniumalginaadil põhinevad väetised on klassifisteerib GHS/CLP süsteem kui ”Äge mürgH302, Silmakahjustus / ärritus H318”. Toote kotid on märgistatud vastavalt asjakohasele seadusandlusele. CN väetistega ei ole mitte kunagi raskeid õnnetusjuhtumeid esinenud.
Karbamiidi sisaldavad tooted
Vastavalt EÜ määrusele No. 1272/2008), CLP ning ÜRO transporti puudutavale regulatsioonile ei ole karbamiidil põhinevad tooted ohtlikena klassifisteeritud, kuid need on siiski ohtlikud, kuna tugeval kuumenemisel võib neist eralduda ammoniaak. Karbamiidi ei tohi segada teiste kemikaalidega, segamine lämmastikhappega võib osutuda eriti ohtlikuks.
Väetiste väärkasutamise ärahoidmine
Hooned ja alad, kus toimub väetiste hoiustamine ja käitlemine, peavad olema võõrastele isikutele suletud. Ammooniumnitraati ja muid nitraate sisaldavaid väetisi saab kasutada lõhkeainete tootmiseks. Seda on juhtunud mitmel pool maailmas, kus saadud lõhkeainet kasutati terroriaktide toimepanemiseks.
Mineraalväetis, mis sisaldab 16% või enam ammooniumnitraati, et ole kõigile kättesaadav. Juurdepääs sellisele väetisele on vaid taimekasvatajatel ja teistel professionaalsetel kasutajatel. (EU määrus 1907/2006, REACH).
Lihtne rusikareegel on, et kui mõlemad - nii nitraatlämmastiku (NO3-N) kui ammooniumlämmastku (NH4-N) - kontsentratsioon on üle 8%, sisaldab toode lämmastikku ammooniumnitraadi kujul üle 16%.
Et lämmastikväetistega seotud kuritegusid ära hoida, anname mõned lihtsad soovitused:
- Hoiusta mineraalväetisi lukustatud ruumides
- Õues hoiustatav väetis peab olema kinni kaetud
- Kontrollige regulaarselt, kas väetise koguses on puudujääke ehk kas mingi osa võib olla varastatud
Ärge müüge väetist edasi, kui te pole kindlad, et ostja on professionaalne kasutaja!
Leia Yara nõuanne igale ohutust puudutavale küsimusele
Yara toodab kõrge kvaliteediga väetisi, kasutades selleks erinevaid tooraineid ja tehnoloogiaid. Tegevus on kooskõlas rahvusvaheliste õigusaktide ja Yara ettevõttesiseste tehniliste standarditega, mis tagab, et fookuses on toodete ja protsesside ohutus ning parimaid teadaolevaid tehnikaid kasutades kaitstakse nii inimesi kui keskkonda.
