Nisu proteiinisisalduse ja selle kvaliteedi suurendamine
Proteiini (valku) iseloomustavad kaks näitajat – kogus ja kvaliteet. Mõlemat näitajat mõjutab lämmastiku ja väävli sisaldus taimes, sest valkude moodustumumine toimub kogu kasvuhooaja vältel. Teravilja kõrge saagikus on teada-tuntud terade proteiinisisaldust vähendav tegur, seetõttu on äärmiselt oluline hinnata oodatavat saaki ajal, mil kultuur läheneb piimküpsuse faasi. Proteiinisisalduse reguleerimisel on peamiseks eesmärgiks panna taim tootma suure molekulmassiga, pika ahelaga gluteiinvalke. Gluteiinvalgud nt gliadiin, gluteniin, albumiin ja globuliin annavad nisutoodetele unikaalse viskoossuse ja küpsetusomadused.
Agronoomilised võtted, mis aitavad seda saavutada, on lämmastikväetamine ajal, mil taim suudab veel lämmastikku teradesse talletada ning taimedele sellises koguses väävli tagamine, et poleks piiratud lämmastiku efektiivne kasutamine.
Taimetoitainetega varustatus ja nisuterade proteiinisisaldus
Lämmastik
Lämmastik on aminohapete baaskomponent, aminohapped aga terades oleva proteiini ehituskiviks. Seega on lämmastiku reguleerimine nisu proteiinisisalduse tõstmisel kriitilise tähtsusega.
Terade proteiinisisaldus on heaks indikatsiooniks, kui on vaja teha kindlaks, kas taimed saavad optimaalsel hulgal lämmastikku. Kui optimaalne lämmastikuga varustatus muutub (nt vähendatakse majanduslikel põhjustel) või kui kasutatud lämmastiku kogus erineb optimaalsest, muutub terade valgusisaldus harilikult umbes 1% iga 50 kg/N/ha kohta.
Et saavutada kõrgem valgusisaldus, on suurema nõudluse rahuldamiseks vajalik rohkem lämmastikku. Taimede lämmastiku koguvajaduse rahuldamine on loomulikult eesmärgiks nii soovitud saagi kui proteiinisisalduse saamiseks.
Terade proteiinisisaldis optimaalse lämmastiku sisaldusega saagi moodustumiseks on söödanisu puhul ca 11% (ekvivalentne 1,9% N-le). Siiski, toidunisu puhul optimeerub saagis ca 12% proteiini ning turul nõutava 13%-lise proteiinisisalduse saavutamiseks on sageli vajalik lisakogus lämmastikku. Madal proteiinisisaldus, nt alla 10% söödanisus, näitab lämmastiku alaomastamist.
Lämmastikväetamise aeg on oluline. Varakult antud lämmastik (kasvufaasis 25-32) kasutatakse taimedes saagi moodustamiseks, samas terade proteiinisisalduse tõstmiseks on lämmastikku vaja taimedele kasvufaasis BBCH 37-39. Kui lämmastiku tase lehtedes ei säili, siis tuleb lämmastikusisalduse tõstmiseks pritsida seda lehtede kaudu. Pritsimine ajastatakse umbes õitsemisajale (kasvufaas 70).
Väävel
Väävel on valkude peamine komponent ja seetõttu oluline nii nende kvaliteedi kui arvu seisukohast. Väävlit on leitud osades võtmetähtsusega aminohapetes, mis annavad nisust toodetud taignale selle küpsemisomadused. Sellised aminohapped on näiteks tsüsteiin, metioniin, treoniin ja lüsiin.
Vaata meie katsetulemusi talinisu saagi ja valgusisalduse suurendamiseks YaraBela Sulfan`iga. Väävliga väetamine suurendab ka valkude kogutootlikkust.
Mangaan ja tsink
Mangaan ja tsink mängivad mõlemad olulist rolli erinevates taimes aset leidvates protsessides, sealhulgas lämmastiku metabolismis. Paranenud lämmastiku metabolism suurendab valkude moodustumisel kaasatava lämmastiku kogust.
Kuidas tõsta nisusaagi kvaliteeti?
Siit leiad Yara nõuanded, kuidas tõsta nisusaagi kvaliteeti.
