Lehemassi eluiga – rohelise lehemassi kestus (GAD)
Kui optimaalne lehemass on välja arenenud, on oluline hoida seda elujõulise ja rohelisena nii kaua kui võimalik. Siis on terade täitumine maksimaalne ja saadav saak suurem. Noortes lehtedes toimub fotosüntees kõige aktiivsemalt, kuid fotosüntees toimub ka kõtrades, mistõttu tuleb neidki suurema saagi saamiseks tervetena hoida.
Lehemassi elõujulisuse hoidmisel on kõige olulisemad taimetoitained lämmastik ja magneesium.
Kuigi magneesiumi peetakse teisejärguliseks toiteelemendiks, on see väga oluline, sest on klorofüllimolekuli keskmeks. Juba väike magneesiumipuudus viib klorofüllitaseme languseni taimedes, mis väljendub vähenenud valgusünteesis. 20-30% taimes sisalduvast magneesiumist on seotud klorofülliga, ülejäänu on lahustuvas vormis ja seotud mitmete orgaaniliste ja mineraalsete ioonidega.
Suur magneesiumipuudus on siiski küllaltki harv ja seda esineb põhiliselt muldadel, mis on magneesiumist vaesustunud, tihenenud või milles on liiga palju teiste toiteelementide (nt kaalium, kaltsium, ammoonium) katioone.
Võrreldes kogu omastatava toitainete hulgaga annab raps mulda tagasi 90% kaaliumi ja kaltsiumi, 83% magneesiumi, 66% väävlit, 55% lämmastikku ja 46% fosforit.
Mikrotoitainete omastamine rapsi poolt
Mangaan ja raud on mikroelemendid, mida raps koguseliselt kõige enam vajab. Siiski on hoopis boori- ja molübdeenipuudus kõige sagedasemad.
Booripuudus vähendab oluliselt õietolmu vitaalsust ning seemnete moodustumist, seeläbi ka taimede õitsemist ja väetamise efektiivsust. Väheneb ka proteiinisisaldus. Kerge booripuudus ei pruugi väljenduda nähtavate sümptomitena, kuid viib samuti kehva seemnete moodustumiseni.
Kuigi rapsi molübdeenivajadus on väga väike, umbes 20 g/ha, 0,4-0,6 ppm sisaldusega taime kohta, on sarnaselt kõikidele teistele ristõielistele molübdeen rapsi jaoks vajalik mikrotoitaine. Igasugune molübdeenipuudus vähendab valkude sünteesi, viies lämmastikuühendite kuhjumiseni taimes ning vähendades lämmastikväetamise efektiivsust.
Väävli ja molübdeeni vahel valitseb antagonism (vastastikune mõju): suures koguses väävli omastamine vähendab molübdeeni omastamist. Molübdeen on ainuke mikroelement, mille omastatavus taimede poolt mulla pH tõstmisel kasvab.
Mitmete uurimistööde keskmes on olnud ka väävel. Arvestatud on rapsi suurt vajadust selle toiteelemendi järele ning väävlipuudusest tulenevat suurt saagikao riski, mainimata ei saa jätta ka väävli suurt mõju rapsi seemnete ja rapsikoogi kvaliteedile.
Kuidas saada suuremat rapsisaaki?
Kuidas saada suremat rapsisaaki? Siit leiad infot saagikomponentide kohta.
